Johannese Ilmutus 17 internetis (Piibel.net)

Hoor metsalise seljas (17:1–6)

Eelmises peatükis on Johannes jutustanud seitsmest inglist, kes tühjendavad ilmamaa peale Jumala raevukausse. Nüüd tuleb üks neist Johannese juurde ja lubab talle näidata suurt hoora ja kohut tema üle. Ingel kirjeldab hoora ja ütleb, et ta istub „suurte vete ääres”. Salmis 15 selgitab ingel, et veed kujutavad suuri rahvahulki. Hoor on seega rahvahulkade keskel ja valitseb nende üle. Rahvahulgad teenivad teda ja teevad seda ilmselt meeleldi. Johannes siirdub nägemuses kõrbe ja näeb hoora. Peeneis rõivais hoor istub metsalise seljas. Tema käes on kuldkarikas täis jumalatust, mida hoor esindab. Hoor on joobnud, aga mitte veinist, vaid Kristuse omade verest. Hoor on seega kiusanud taga kogudust ja tapnud Jumala omi. Selleks on hoor ässitanud paljusid valitsejaid ja suuri rahvahulki – seda tähendab ilmselt salm 2. Roomas oli hooradel tavaks kanda peavõru, millele oli otsa ette kirjutatud hoora nimi. Võru on ka sel hooral ja tema nimi on: „Suur Paabel, hoorade ja ilmamaa jäleduste ema.”

Ingel selgitab nägemust hoorast (17:7-18)

Hoora kirjeldus on Ilmutusraamatus niivõrd ainulaadne nägemus, et sellele lisatakse ka seletus. Tõsi küll, ka seletus on kui nägemus, mida tuleb seletada, et sellest aru saadaks.

Ingel ütleb nägemuses nähtud metsalise kohta, et see oli, praegu teda ei ole, aga ta tuleb veel kord üles sügavusest. Nii on toimunud mitu korda: Riik, ideoloogia või valitseja, kes on talitanud nagu Ilmutusraamatus kirjeldatud metsaline, on langenud, ja on arvatud, et nüüd on kõik hästi. Metsalise langemisest ei ole kulunud kuigi palju aega, ja metsaline on taas tõstnud pead ja alustanud võitlust – ehk teistes rõivastes kui varem, aga sama eesmärgi poole püüeldes. Kurat püüab ikka ja jälle hävitada Kristuse Kirikut. Selles ta kasutab abilisena metsalist, kes tõuseb uuesti ka pärast seda, kui ta on löödud.

Peatüki 13 seletuses tõdesime, et metsaline Ilmutusraamatus viitab ilmselt eriti antikristusele. Ehk tähendab ingli sõna ka seda, et antikristus saab olema üsna sarnane mõne varem tegutsenud metsalisega, keda sel hetkel ei ole.

Salmid 9–12 on piibliseletajaile huvi pakkunud. Paljud on otsinud ja enda meelest leidnud hulga valitsejaid, kellest Ilmutusraamat nüüd kõneleb. Näiteks on arvatud, et kaheksa kuningat tähendab kaheksat Rooma keisrit või kaheksat jumalatut paavsti. Esitatud seletustel on see probleem, et ükski neist ei sobi mööndusteta ingli seletusega. Me ei välista täielikult mõtet, et Ilmutusraamat kujutab nüüd just kaheksat valitsejat, kes on valitsenud või hakkavad valitsema maa peal. Ise pean tõenäosemaks, et jälle on tegu kujundliku kõnega. Ehk tähendabki jutt seitsmest kuningast, metsalisest ja kümnest kuningast seda, et uusi valitsejaid, ideoloogiaid ja riike tõuseb üksteise järel, ning need teenivad kuradit ja vastavad metsalise tundemärkidele. Kaheksandat ja viimast kuningat nimetatakse eriliselt metsaliseks. Ehk on see jälle viide antikristusele. Tema vastab metsalise tundemärkidele kõige kurjemal viisil, saab enda poole paljud valitsejad ja on see viimne metsaline enne Jeesuse tagasitulemist.

Salmis 9 öeldakse, et hoor istub seitsmel mäel, ja salmis 18 öeldakse, et hoor on „suur linn, kellel on kuningavõim ilmamaa kuningate üle”. On otsitud kaardilt linna, millega sobib seitsme mäe mainimine. On pakutud Roomat, mis on ehitatud seitsmele künkale, samuti Moskvat ja New Yorki. Salmi 9 ei pea tingimata mõistma viitena teatud linnale. Mägi tähendab kindlust ja püsivust. Seega võib salmi sõnum olla selline: hoor kujutab kuradi riiki ja selle pealinna, ja see riik näib võimas ja vankumatu.

Ilmutusraamat kõneleb Paabeli linnast ja mõtleb selle all ilmselt just kuradi riiki. Hoor kajastab hästi, milline on Kurja riik. Selle juurde kuulub lahutamatult kuuenda käsu jalge alla tallamine, mis kuulub kokku muu jumalakartmatusega. Ehk on kuradi riigi nimetamine hooraks ka meeldetuletus, et selles riigis ei teenita elavat Jumalat. Jumalaid võib küll olla, aga need on kõrvale tõrjunud tõelise Jumala. Oleme juba varem tõdenud, et abielurikkumine viitab Piiblis vahel just ebajumalate teenimisele.

Salm 14 paljastab, kuidas läheb lõpuks nii kindlana paistnud kuradi riigil. Kurat küll võitleb Kristuse ja tema omade vastu ning näib võitjana. Ingel kinnitab – nagu Ilmutusraamat on korduvalt varemgi kinnitanud –, et Jeesus lööb oma vaenlast. Me ei näe praegu Jeesust kuningate Kuningana, aga usume seda, sest Piibel ütleb nii.

Peatüki lõpp jutustab Jumala suurusest ja kuradi väiksusest. Metsaline koos oma liitlastega vihastab hoora peale ja hävitab ta. Ehkki metsaline on kuradi teenistuses, ründab ta kuradi riiki. See toimub, kuna Jumal on nii otsustanud. Jumal on nii suur, et paneb kurjagi teenima eesmärke, mis tal on. Kurat ei vaata kindlasti rahuoluga, et tema teenija sõdib tema ja ta sõjaväe vastu, aga ta ei saa takistada Jumala otsust. Jumalal on kõik meelevald taevas ja maa peal.

Läinud sajandil on nähtud kahe kuradi teenija omavahelist võitlust. Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit sõdisid omavahel ja lõpptulemust me teame: Hitleri riik hävitati põhjani. Punaarmee võit on üks Jumala suuruse osutus. Ta paneb kuradi teenijad omavahel võitlema ja üks hävitab teise. Nii talitab Jumal ka aegade lõpus, kui kuradi riik alistatakse lõplikult.