Johannese Ilmutus 8 internetis (Piibel.net)

Vaikus enne tormi (8:1–5)

Viimaks avatakse seitsmes pitser, aga nüüd – erinevalt kuue eelmise avamisest – ei juhtu midagi. Taevas sünnib täielik vaikus, mis kestab ligi pool tundi. Ilmselt kujutab vaikus ootust. Taevas oodatakse hinge kinni pidades, mis järgmisena juhtub. Taevased hulgad mõistavad, et Jumala kohtupidamine saab peagi teoks, ja seda oodatakse vaikuses. Vaikus enne tormi – nagu on kombeks öelda.

Kui vaikus on lõppenud, näeb Johannes seitset inglit ja siis veel üht. Kaheksandal inglil on suitsutusastja ja Johannes jutustab, kuidas ingel lisab suitsutusrohte pühade palvetele. Samast asjast on kõneldud ka eespool (Ilm 5:8). Pühad on Jumala omad, kes elavad maa peal. Ingel segab niisiis meie palvetesse hästi lõhnavaid suitsutusrohte ja siis tõusevad meie palved Jumala juurde. See kinnitab meile, et taevas meie palveid kuuldakse. Ja ehkki me palvetame oskamatult, lisab Jumala ingel meie palvetele suitsutusrohte, mis teeb meie palved sellisteks, et need kõlbavad Jumalale.

Siis täidab ingel suitsutusastja altari tulega ja viskab selle ilmamaa peale. Selle tagajärjeks on kõuemürinad, välgud ja maavärinad. Ingli tegu on ilmselt viide sellele, mis hakkab kohe toimuma: Seitse inglit puhub pasunat ja maailm vappub. Suitsutusastja viskamine on ilmselt meeldetuletus ka sellest, et Jumala omade palveid on kuuldud ja nüüd teeb Jumal seda, mida talt on kaua palutud. Jumala kogudus on palunud, et Jeesus tuleks varsti, Jumal teeks lõpu maailma kurjusele ja näitaks, et ta on kõigeväeline. Nägemus seitsmest pasunast kujutab seda, et nüüd see toimub. Enne seda raputab Jumala ingel veel inimkonda ja kutsub seda enese juurde. Ka seda ütlevad seitse pasunat.

Neli esimest pasunat (8:6–13)

Seitse inglit puhub kordamööda pasunat ja Johannesele näidatakse nägemusi. Pitserinägemused ja pasunanägemused on üksteisega seotud: pasunanägemused on ilmselt üksikasjalikum kirjeldus sellest, millest kuuenda pitseri puhul juba kõneldi. Need kujutavad maailma lõppvaatust just enne Jeesuse tagasitulemist.

Pasunate kõlades näeb Johannes vapustavaid nägemusi. Taevast sajab rahet ja tuld, loodus sureb, mered saastuvad, tähed kukuvad taevast, taevakehad pimenevad ja maailm vappub. Me ei tea, kui kujundlik see kõne on. Inimene on küll leiutanud võtted, kuidas saab tappa elu meres ja põletada terveid piirkondi. Vahest just enne Kristuse tagasitulemist lipsavad inimeste leiutised neil käest ja hävitavad maailma. Küsimus on ilmselt selles, et Jumal lööb maailma ennenägematute nuhtlustega ja teeb seda nende võimalustega, mis tal on.

Me ei tea, mis kõik toimub enne Jeesuse tagasitulemist. Ilmutusraamat jutustab siiski seda, et maailma lüüakse mitmel viisil, enne kui tuleb kohtupäev. Nii kõnetab Jumal inimesi. Meil on nii kõvad pead, et me ei kuule tema lahkeid sõnu, ja sellepärast peab ta kasutama karme võtteid. See on siiski Jumala arm ja armastus. Ta tahab, et keegi ei hukkuks ega läheks hukatusse. Ta kutsub meid enda juurde hea ja kurjaga.

Salmist 11 on viimastel aastatel palju juttu. Mäletame mõne aasta tagust Tšernobõli tuumakatastroofi. Nimi Tšernobõl tuleb ukrainakeelsest sõnast, mis tähendab koirohtu. On isegi väidetud, et Tšernobõli tuumakatastroofis täitus Ilmutusraamatu ennustus tähest, mille nimi on Koirohi. See on ilmselt liialdus. Tšernobõli tuumakatastroof oli siiski väike katastroof – see ei hävitanud ligilähedaseltki kolmandikku vetest. Ometi võib Tšernobõli katastroofil olla mingi seos

Ilmutusraamatuga. Vaevalt on juhus, et just Koirohu nimeline tuumareaktor levitas oma saasteid keskkonda. Vähemalt mina usun, et Jumal andis märgi, et Ilmutusraamat on tõsi. Ehk lasi Jumal õnnetusel juhtuda, et inimesed peatuksid ning otsiksid elavat Jumalat ja tema tahet.