Johannese Ilmutus 4

Autor: 
Jari Rankinen
Tõlkinud: 
Urmas Oras

Johannese Ilmutus 4 internetis (Piibel.net)


Külaskäik taevasse (4:1–11)

Peatükk 4 on Ilmutusraamatu pöördepunkt. Seni on kõneldud maa peal elavatest kogudustest. Nüüd pöördub pilk taevale ja sellele, mis seal toimub. Seni on ülestõusnud Jeesus kõnelnud Johannesele otse. Veel neljanda peatüki alguses kuuleb Johannes pasunat meenutavat häält, mis tähendab ilmselt Jumala Poja kõnet (võrdle Ilm 1:10–11). Järgmisel korral kostab Jeesuse hääl alles raamatu viimases peatükis (välja arvatud mõned võimalikud erandid). Seni kõneleb Jeesus Johannesele ingli vahendusel. Salmis 1:19 lubas Jeesus näidata Johannesele seda, mis on praegu ja mis toimub hiljem. Eelmistes peatükkides on Johannesele näidatud koguduste selle hetke olukorda, järgmistes peatükkides on järg tuleviku käes.

Johannes läheb ekstaasi (võrdle Ilm 1:10), ta viiakse taevasesse kirkusse ja ta saab vaadelda taeva imelisust. Johannesel on raske nähtut kirjeldada. Sellepärast kõneleb ta võrdkujudes, mis muidugi on vaid ligilähedased sellega, mida talle näidati. Kui Johannesel oli raske nähtut sõnadega kirjeldada, siis seda raskem on meil selgusele jõuda, mida kõike Johannes nägi ja mida ta võrdkujudega silmas pidas. Midagi võime öelda, aga me rahuldume ennekõike Johannese taeva kirkuse kirjelduse imetlemisega.

Kalliskivid oma värvisäras on imelised. Nende abil kirjeldab Johannes troonil istuvat taeva ja maa Issandat. Kõigeväelise ümber on 24 vanemat valgeis rõivais, peas kuldpärjad. Me ei tea, kes need vanemad on. Ehk on nad inglid, kes täidavad Jumala trooni lähedal eriülesannet. Vana lepingu ajal jagunes Iisraeli rahvas Jaakobi 12 poja järgi 12 suguharuks. Uue lepingu alus on apostlik usk ja apostleid oli 12. Vanemate arv tuletab meelde kaht lepingut, mille Jumal on teinud.

Jumala trooni ümber on neli olevust, kes on täis silmi. Hesekiel jutustab sarnasest nägemusest (Hs 1). Me ei saa öelda täie kindlusega, kes need olevused on. Ilmselt on tegu inglitega. Olevuste silmad tuletavad meelde, et Jumala eest ei ole midagi varjatud. Nagu olevuste silmad näitavad igasse paika, nii näeb ka Jumal kõike. Me kõneleme kõikenägevast ja kõiketeadvast Jumalast.

Hiljem on kristlased kujutanud nelja evangelisti Johannese nähtud olevustena. Markus on lõvi, Luukas härg, Johannes kotkas ja Matteus see, kel on palged nagu inimesel.

Salmist 8 kuni peatüki lõpuni kirjeldab Johannes taevast jumalateenistust. Olendid laulavad kõigeväelisele Jumalale ülistust. „Püha” lauldakse kolm korda, kuna Jumal on kolmainus: üks püha Isale, teine Pojale ja kolmas Pühale Vaimule. Taevane jumalateenistus kõneleb vägevasti Jumala suurusest. Taevased hulgad kummardavad Kõigeväelist ja tunnistavad, et ta on Issand ja Jumal, kelle päralt on kõik au. Jumal on nii võimas, et taeva rahvas teenib teda lakkamata.