Johannese Ilmutus 3 internetis (Piibel.net)

Kiri Sardesesse (3:1–6)

Sardes asus Vahemere rannikust umes 80 km sisemaa suunas. Linnal oli taga kuulsusrikas ajalugu. 600 aastat varem oli see olnud rikkuse poolest kuulsa Kroisose linn ja muistse Lüüdia kuningriigi pealinn. Sajandite vältel oli Sardes muutunud: linn oli alla käinud ega olnud Ilmutusraamatu kirjutamise ajal enam see, mis ta kunagi oli olnud. Sardese kogudus oli samasugune nagu linn. Sel oli suurepärane minevik ja hea maine, aga koguduse selle hetke raalsus oli midagi muud, kui oleks võinud mõelda maine alusel. Kogudus oli otsekui surnud, ehkki öeldi endiselt, et ta elab suurepärast elu.

Salmis 1 noomib Jeesus karmilt kogudust ja selle karjast. Ehkki kõneldi midagi muud, teadis Jeesus Sardese kogudusest tõde. Inimeste silmis näis see eeskujulik kogudus, aga Jeesusele ei saa udu ajada. Koguduse elu oli vaid pealispind. Tegelikkuses oli kogudus surnud või vähemalt suremas.

Me ei tea täie kindlusega, mis oli Sardese koguduse armetu olukorra põhjus. Ilmselt ei olnud tegu eksiõpetusega. Kui surma oleks põhjustanud mõni eksiõpetus, oleks Jeesus seda kindlasti nimetanud. Ilmselt ei olnud kogudust rikkunud ka moraalne allakäik. Kui surma põhjus oleks Jumala tahte põlgamine, öeldaks seda kindlasti. Tõenäoselt oli tegu ükskõiksusega, mis oli koguduses võimust võtnud. Vahest ei võetud usku Jeesusesse enam tõsiselt ja kergemeelsusele järgnes surm. Sellele viitab Jeesuse manitsus ärgata. Kogudus oli otsekui tukastanud, ja see viitab just ükskõiksusele.

Salmis 2 kõneleb Jeesus tegudest, mis ei täida Jumala nõudmisi. Seda saab mõista ka nii, et Sardese koguduse teod ei olnud lõpule viidud. Kogudusel puudus seega püsivus. Taeva teel käimine jäeti pooleli. Võitlus, mis saab osaks Jumala omadele selles maailmas, lõppes ja selle asemele tuli unine ükskõiksus.

Jeesus püüab kogudust äratada ja tuletab meelde, mis seda ootab, kui praegune olukord jätkub. Jeesus tuleb oma kirkuses tagasi maa peale, ja kui siis kogudus magab, saab see sama kohtuotsuse nagu jumalatu maailm. Sellepärast käsib Jeesus kogudusel meelt parandada – ärgata, pöörduda ja naasta teele, mida Jumala kogudus peab käima. Sel teel võetakse usku tõsiselt ja see saab nähtavaks elus.

Sardeses on veel „mõned, kes ei ole määrinud oma rõivaid”. Puhtad rõivad kujutavad seda, mis me ristimises saime ja mis on meie omad, kui usume Jeesusesse. Piibel ütleb, et ristimises rõivastati meid Kristusega (Gl 3:27), ja temaga rõivastatuina oleme Jumalale kõlblikud. Ilma selle rõivata näeb Jumal meie rüvedust ja Püha Jumala kohus tabab meid kindlasti. Lõviosa Sardese kogudusest oli taganenud – ehk märkamatult – Jeesusest ja määrinud nii oma rõivad. Ainult mõned uskusid Päästjasse ja neil olid seljas rõivad, milles kõlbatakse Jumala juurde taevasse.

Salmis 5 tuletab Jeesus meelde, kui tõsise asjaga on tegu. Taeva raamatusse on kirjutatud iga ristitu nimi. Aga kui ristitu taganeb Issandast, kustutatakse nimi taeva raamatuist. Sellel, kelle nime taeva raamatus ei leidu, läheb kord halvasti. Viimses kohtus ei tunnista Jeesus teda omaks, ja see on halvim, mis võib juhtuda. Aga sellele, kelle nimi leitakse kord taeva raamatus, antakse vägev tõotus. Jeesus tunneb teda ja talle avatakse taeva värav.

Kiri Filadelfiasse (3:7–13)

Filadelfia kannatas tihti maavärinate all ja oli sellepärast jäänud üsna väikeseks, kuigi jõukaks linnaks. Geograafiliselt oli linn Sardese lähedal, aga kogudus oli seal hoopis teistsugune kui Sardeses. Sardese kogudus sai Jeesuselt ennekõike laitust, Filadelfia kogudust ei laideta üldse. Filadelfia kogudusele saadetud kirjas on palju kattuvat kirjaga Smürna kogudusele. Mõlema koguduse liikmeile tõotatakse krooni. Nad ei ole taganenud usust Jeesusesse ka keset raskusi ja sellepärast ootab neid taevas, mida kujutab kroon. Kogudustel on ka ühiseid vaenlasi. Juudid kiusasid taga nii Smürna kui ka Filadelfia kristlasi. Sellepärast kõneldakse mõlemas kirjas „saatana sünagoogist”.

Salmis 7 nimetatakse Jeesust Taaveti võtme valdajaks. Jesaja raamatus jutustatakse kuningas Hiskija ametnikust, kes sai ülesandeks hoolitseda Taaveti koja eest. Ustaval ametnikul oli õigus avada ja sulgeda kõiki palee tubasid ja varakambreid. Selle meeldetuletuseks oli ametniku õlale riputatud võti (Js 22:22). Jeesusel on veel suurem meelevald. Temal on surma ja surmavalla võtmed (Ilm 1:18). Temal on meelevald lasta inimesi taevasse ja mõista hukatusse. Kellele tema avab taeva värava, sellele ei sule seda keegi. Kelle ees ta värava suleb, sellele ei saa seda keegi avada.

Salmis 8 kõneldakse jälle avatud uksest. Nüüd on küsimus ilmselt misjonitöös, milleks Filadelfia kogudus oli saanud võimaluse. Samamoodi väljendab seda Paulus (1Kr 16:9, kus on samuti juttu uksest), kõneldes misjonitööst, milleks talle on avanenud võimalus. Filadelfia kogudus on jäänud ustavaks Jeesusele ja tema sõnale ega ole raskusteski oma Issandat salanud. Ja just sellepärast kasutas Jeesus kogudust selles töös, mille ta omadele oli usaldanud. Kogudusest, mis on hüljanud Issanda, ei olekski selles töös mingit kasu.

Jumala kogudus kuulutab evangeeliumi ka oma vaenlastele. Seda näitab salm 9. Jeesus lubab, et mõned juudid pöörduvad kristlasteks. Neile saab selgeks, et Kristuse Kirik on see tõeline Iisrael, Jumala rahvas, keda Jumal armastab.

Jumala inimese elu selles maailmas ei ole kerge. Jeesuse järgija käib oma Issanda kombel risti teel. Seda on Filadelfias kogetud. Ahistatud kogudus saab suure tõotuse: Jeesus tõotab seda kaitsta ja päästa omad viimsel päeval, kui Jumal mõistab kohut maailma üle. See tõotus puudutab ka meid. Me pääseme viimses kohtus, kui vaid jääme Jeesuse omadeks.

Jeesus tuletab Filadelfia kristlastele meelde, mis neid ootab. Neile on kinni pandud koht taevases templis. Nad on teel sinna, kus ei taba neid enam mingi kurbus ega tunta selle maailma muresid. Kui peame meeles, mis meid taevas ootab, saame jõudu jätkata rännakut taeva teel. Jeesuse tõotus teha omadest sambad taevases templis kujutab igavese elu püsivust. Nii nagu templi sammas ei lahku templist, ei lahku taevasse pääsenud iialgi taevast. Jumala nimi taevasse pääsenutes ütleb, kelle omad nad on. Nad kuuluvad Jumalale igavesti.

Kiri Laodikeiasse (3:14–22)

Laodikeia oli rikas linn vilgaste kaubateede ääres. Aastal 60 pKr hävis linn maavärinas. Ilmutusraamatu kirjutamise aegadeks oli see uuesti üles ehitatud ja elas jõukat elu.

Jeesus alustab oma kõnet Laodikeia kogudusele, öeldes end olevat „Aamen”. Aamen tähendab heebrea keeles: „Tõesti, just nii.” Teise kõne peale võidakse öelda „aamen” ja tõdeda sellega, et kõne on õige ja usaldusväärne. Kui Jeesus ütleb end olevat „Aamen”, peab ta silmas, et pärast kõike seda, mis ta ütleb, võib lisada sõna „aamen”. Tema kõne on alati tõde. „Loomise algus” tähendab ilmselt sama, mida Johannese evangeeliumi alguses öeldakse Sõna kohta (Jh 1:3). Jeesus oli maailma loomise juures ja Isa lõi kõik tema kaudu.

Laodikeia kogudus kuuleb Jeesuselt – nagu ka Sardese kogudus – karme noomitusi. See ei ole koos Issandaga võitlev kogudus. Kogudus on leige, ükskõikne, lääge ja sellepärast täiesti kõlbmatu. Nagu

Sardeses, nii kujutleti ka Laodikeias, et kõik on hästi. Koguduses isegi kiideldi, et oldi rikkad, aga tegelikult oli kogudus „vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti”. Jeesuse sõna Laodikeia kogudusele on vastupidine Smürna kogudusele öelduga. Smürna kogudus näis väljapoole vaene ja armetu, aga oli tegelikult rikas. Neil oli seda suurimat rikkust, mis Laodikeias puudus.

Laodikeia kogudus oli Jeesusele kasutu. See ei olnud külm ega kuum. Külmal veel on oma tähtis ülesanne, samuti kuumal. Leige tähendab seisnud ja sellepärast kasutuskõlbmatut vett. Just selline oli Laodikeia kogudus. See oli muutunud leigeks ega kõlvanud enam sellesse ülesandesse, mis Jumala kogudustel on. Sellepärast ähvardab Jeesus koguduse omade hulgast välja sülitada.

Salmis 18 annab Jeesus Laodikeia kogudusele nõu osta temalt seda, mida tema sai kogudusele anda. Ostmine ei tähenda tavalist kaubatehingut. Jumalalt ei osteta midagi raha eest. Tegu on sellega, millest kõneleb Jesaja raamat: „Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima!” (Js 55:1). Jeesus pakub seega kogudusele tasuta seda, mis kogudusel puudub. Kogudus saab kas kingituse vastu võtta või jätta võtmata. Kui kingitus kogudusele ei kõlba, väljendab see oma kõrkust ja sülitatakse Jeesuse suust välja.

Jeesus ei ärata üksnes kogu kogudust. Ta kõneleb igale koguduse liikmele eraldi. Ta seisab uksel ja koputab. Koguduse Issand on jäänud seega kogudusest väljapoole, ja koguduse probleemid on kindlasti just selle tagajärg. Kui kogu kogudus ei peakski kuulma Issanda häält, palub Jeesus, et mõni – kas või üks – eksinu kogudusest avaks talle ukse. Kes nii teeb, sellele tõotab Jeesus palju. Ta saab kord istuda Jumala troonil nagu Jeesus. Jeesus võitles risti teel ja võitis. Ka tema järgija elu on võitlus ja risti kandmine. Võit on siiski ees, kuna Jeesus on Võitja. Meiegi oleme võitjad, kui oleme Võitja omad.