Johannese Ilmutus 14 internetis (Piibel.net)

Mina olen teiega (14:1–5)

Salmis 1 kõneldakse 144 000 inimesest, kes on koos Jeesusega. Samast rahvahulgast kõneldi 7. peatükis. Tõdesime siis, et 144 000 pitseriga tähistatut kujutab tõenäoselt Jumala kogudust, mis võitleb maa peal.

Eelmises peatükis on jutustatud metsalisest, kes märatseb maailmas ja võitleb Jumala rahva vastu. Nägemus Tallest Siioni mäel julgustab ja lohutab võitlusväljal olevat kogudust: Jeesus on meiega, ta ei jäta omi maha. Ehkki võitlus keeb, Jumala vaenlane ründab ja Jumala omad kardavad, ei tasu muretseda. Jumal on meie lähedal. Kui vaenlane ründab, võime öelda nagu Paulus:

„Kui Jumal on meie poolt,
kes võib olla meie vastu?”
(Rm 8:31)

Salmis 2 suundub Johannese pilk taevasse. Taevased hulgad laulavad uut laulu ja ülistavad sellega Jumalat. Salmis 3 antakse võitlevale kogudusele taas suur tõotus: praegu kitsikuses olevad Jumala omad on kord taevas ja seal õpivad nemadki selgeks selle laulu, mida juba praegu taevas lauldakse.

Salmid 4 ja 5 kirjeldavad seda rahvahulka, mis on pääsenud taevasse. Neist öeldakse, et nad ei ole rüvetanud endid naistega, vaid on puhtad nagu neitsid. Siin ei ole küsimus tsölibaadis. Rüvetamatus tähendab suhte Jumalaga – kas Jumalat on teenitud ustavalt või on elava Jumala asemele tulnud ebajumalad. Vana Testament kõneleb tihti abielurikkumisest ja peab silmas Iisraeli rahva truudusetust Jumala vastu (näiteks Ho 2:1–7, vaata ka 4Ms 25:1–5). Paulus kasutab sama pilti ja ütleb, et Jeesuse omad on kui mõrsja, kes ootab truult oma peigmeest (2Kr 11:2). Taevasse pääsevad seega need, kes on teeninud Jeesust, jäänud talle ustavaks, järginud teda, ehkki see on viinud raskustesse, ja oodanud tema saabumist. Taevasse pääsenutest öeldakse ka, et nad on puhtad ja laitmatud. Ilmutusraamat ütleb, kuidas saab patune inimene olla puhas ja laitmatu: ainult nii, et tema rõivad on puhtaks pestud Talle veres (Ilm 7:14).

Kolm inglit (14:6–13)

Johannes näeb kolme inglit. Öeldakse, et esimene kuulutab igavest evangeeliumi. Ingli kõne on hoiatus peatselt algavast Jumala kohtust. Evangeelium seisneb selles, et Jumal hoiatab inimesi ja kutsub enda juurde veel vahetult enne kohtu algust. Ta tahab, et kõik pääseksid. Sellepärast saadab ta maailma oma teenijaid, kes õhutavad inimesi meelt parandama. Veel on võimalus vältida kohut, sest Jumala arm on veel saadaval – see on esimese ingli sõnum.

Teine ingel teatab, et Paabel on hävinud. Ilmselt pole jutt tavalisest riigist või linnast. Paabel kujutab Ilmutusraamatus kuradi riiki. Kui saabub kohtupäev, variseb Jumala vaenlase valitsus kokku – seda kuulutab teine ingel. Paabeli hävingut kirjeldatakse üksikasjalikumalt peatükis 18.

Kolmas ingel hoiatab põrgu eest ja julgustab Jumala omi hoidma kinni sellest, mis nad Jumalalt on saanud. Ehkki nad on praegu kitsikuses ja maailm näib võimas, toimub kord täielik muutus: jumalatu maailm on ülimas vaevas ja Jumala omad suurimas rõõmus. Sellepärast ei tohi mingil juhul hakata kummardama metsalist. See tähendaks siirdumist kaotaja poolele. Kui Jumala teenimine peaks tähendama ka surma, tasub pigem olla valmis selleks, kui hakata teenima metsalist. Märtritele tõotatakse pärast surma igavest hingamist, aga neile, kes usust loobuvad, põrgupiina.

Kohtuprotsess algab (14:14–20)

See peatükk lõpeb maailma lõpu ja viimse kohtu kirjeldusega. Inimese Poja sarnane – ilmselt Jeesus ise – pistab oma sirbi ilmamaa külge ja inglid hakkavad tegutsema. Nad koguvad kõik inimesed Jumala ette ja kohtuprotsess algab. Kohus on kohutav. Maailm on täis jumalatust ja sellepärast tabab seda Jumala viha kogu oma jõuga.

Johannese kirjeldus viimseist päevist on vapustav. Paljud on selle peale solvunud ja imestanud, kuidas Jumal, kes ütleb end olevat armastus, saab sel moel maailma üle kohut mõista. Jumal on küll armastus, aga ta on ka muud. Ta on püha ja vihkab pattu. Sellest tunnistab seegi kirjeldus. Kui taipame, milline on Jumala pühadus, meie kurjus ja see, mida me oleme oma pattudega ära teeninud, hakkame mõistma, kui ääretu on Jumala armastus ja mida tähendab Piibli tõotus.

„Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile,
kes on Kristuses Jeesuses.
(Rm 8:1)

Nõnda on Jumal meid armastanud, et ta on korraldanud meile pääsemise kohtust ja pakub seda kingitusena igaühele. Suurim rumalus on see, kui Jumala and meile ei kõlba.