Pauluse esimene kiri tessalooniklastele

Autor: 
Jari Rankinen
Tõlkinud: 
Urmas Oras

Esimene kiri tessalooniklastele internetis (Piibel.net)


Sissejuhatus

Tessaloonika on üks tänapäeva Kreeka suuri linnu. See asub Makedoonia maakonnas, Egeuse mere põhjakaldal. Esimesel sajandil oli Tessaloonika Makedoonia suurim linn. Seda läbis tähtis ida-läänesuunaline tee, Via Egnatia nimeline Rooma sõjatee. Linna tähtsust suurendas hea sadam, tänu millele oli Tessaloonika elav sadamalinn.

Igas suures Rooma impeeriumi linnas elas juute. Tessaloonikas oli neid üsna märkimisväärne hulk. Seda tõestab tõsiasi, et Tessaloonika juutidel oli oma sünagoog. Paganate seas äratas juutide õpetus suurt tähelepanu. Nii juhtus ka Tessaloonikas. Linnas oli hulk nn jumalakartlikke. Nii nimetati paganaid, kes austasid Iisraeli Jumalat ja järgisid teatud Jumala käske. Ometi ei olnud jumalakartlikud saanud juutideks ega lasknud end selle märgiks ümber lõigata.

Apostlite tegude 17. peatükis jutustatakse, kuidas Paulus külastas Tessaloonikat esimest korda. Paulus saabus linna Filippist, kus ta töötas koos Siilasega. Selle töö tulemusel sündis Filippis kogudus. Ometi jäi Pauluse tegevus seal lühikeseks. Tema ja Siilas vangistati ja sunniti linnast lahkuma. Misjonijutlustajad siirdusid Tessaloonikasse, mis oli umbes 100 kilomeetri kaugusel Filippist.

Sünagoogijumalateenistusel oli igal juudi mehel võimalus lugeda pühakirja tekste ja neid seletada (vaata Lk 4:16-21). Paulus kasutas Tessaloonikas seda võimalust. Ta läks sabatipäeval sünagoogi ning seletas Seadust ja prohveteid, näidates, et Jeesus on Jumala tõotatud Kristus, Messias. See toimus kolmel sabatil. Pauluse jutlus äratas kuulajais usku: mõned juudid ja paljud jumalakartlikud tunnistasid Jeesuse Kristuseks, tõotatud Messiaks.

See oli mõnedele juutidele liig. Nad hakkasid tegutsema Pauluse vastu, korraldasid meeleavalduse ja väitsid, et jutlustajad õhutavad mässu. Et Paulus ei satuks vägivaldse rahvahulga kätte, oli kogudus sunnitud saatma teda ja Siilast pimeduse varjus teekonda jätkama. Nad saabusid Beroiasse, kus nad jätkasid oma tööd.

Tessaloonika juutide viha Pauluse ja Siilase vastu oli siiski nii tugev, et nad saatsid ka Beroiasse mehi ässitama rahvast Pauluse vastu. Meestel läks see korda. Apostel pidi lahkuma sellestki linnast ja siirduma Ateenasse.

Tessaloonikas sai Paulus kuulutada evangeeliumi ainult mõne nädala. Tema töö jäi seega õnnetult pooleli ning kogudus ei olnud jõudnud saada põhjalikku õpetust kristlikust usust ja elust. Kui apostel lahkus, näis kogudus olevat päris hüljatud.

On selge, et Paulus oli tessalooniklaste pärast mures. Tal oli põhjust karta isegi koguduse surma – oli see ju jäänud üksi keset tagakiusamist. Sellepärast saatis Paulus Timoteose Ateenast tagasi Põhja-Kreekasse. See pidi külastama Tessaloonikat, selgitama välja koguduse olukorra ja kinnitama seda usus Jeesusesse – kui kogudus oli veel elus. Timoteose reisi ajal siirdus Paulus Korintosesse. Noor abiline tuli Tessaloonikast tagasi suurepäraste uudistega: Tessaloonika kogudus elab, elab hästi ja sobib ka teistele eeskujuks. Timoteos tõi kaasa ka mitmeid küsimusi, mis Tessaloonika kristlastele muret tegid.

Eriti olid tessalooniklased mures koguduse surnud liikmete saatuse pärast: kuidas läheb neil kristlastel, kes jõuavad surra enne Jeesuse taastulemist? Paulusel oli soov naasta Tessaloonikasse. Ometi ei olnud selleks parajasti võimalusi. Ainus võimalus pidada kogudusega ühendust ja vastata

Timoteose vahendatud küsimustele oli saata kiri Korintosest Tessaloonikasse. See toimus ilmselt kevadtalvel aastal 50.

Esimene kiri Tessalooniklastele on Pauluse säilinud kirjadest vanim. Kui nii, siis on see kogu Uue Testamendi vanim raamat. Esimesel Tessaloonika kirjal on soe sõnum – tervitab ju Paulus selles endale armast kogudust. Ongi öeldud, et Filippi kirja kõrval on Esimene Tessaloonika kiri Uue Testamendi kõige südamlikum kiri.