Pauluse esimene kiri korintlastele

Autor: 
Erkki Koskenniemi
Tõlkinud: 
Carmen Karabelnik

Sissejuhatus

Pauluse misjonitöö Euroopas ei alanud ilma raskusteta. Apostlite tegude raamatu 16. peatükk jutustab, kuidas Paulus ja Siilas vanglasse heideti. Tessaloonikast ning Beroiast pidi Paulus surmasuust põgenema (Ap 17). Ateenas, tolle aja kultuuri hällis, evangeeliumi üle vaid naerdi. Need kogemused värskelt meeles, läks Paulus Ateenast edasi kurikuulsasse sadamalinna Korintosesse. Pole ime, et ta kirjutab korintlastele nõnda:

“Ja ma olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures värinas…” (1Kr 2:3) 

Väriseva südamega Korintosesse saabudes sai Paulus Issanda tööriistana poolteist aastat takistamatult tegutseda. Sellest ajast jutustab Apostlite tegude raamatu 18. peatükk. Jumal kuulutas Paulusele, et hoolimata kõigist inimlikest arvestustest on Jumalal Korintoses palju rahvast. Issand tegi seda, mida ta tõotas, ning võitis mitmed südamed paganlusest Kristuse poole pöörduma.

Tõsi küll, juudid sulgesid varsti Pauluse eest sünagoogi, ent ilma kõhklemata jätkas Paulus jutlustamist naabermajas, Titius Justuse nimelise pagana juures (Ap 18:6-7). Lõhe juutide ning teiste rahvaste ehk paganate vahel oli sügavam kui me tänapäeval mõista oskame. Evangeelium oli sillaks nende vahel. Suur osa Korintose kogudusest olid endised paganad, kuid ühes nendega olid ka mõned juudid.

Teistes linnades kohatud raskusi kogeti lõpuks ka Korintoses. 50. aastal Ahhaias roomlaste kõrgeimaks valitsusametnikuks ehk prokonsuliks saanud Lucius Junius Gallio pidi tegelema linna juutide süüdistusega Pauluse vastu. Prokonsul ei olnud siiski nõus tegelema kohtuasjaga, mis puudutas usuasju. Hoolimata sellest, et Paulus vabaks lasti, otsustas viimane peagi tööd mujal jätkata. Temast jäi Korintosesse maha elav kogudus. Pauluse kirjad sellele kogudusele on olulisimad osad kogu Uues Testamendis.

Korintose kogudus oli Pauluse jaoks mitmes mõttes keeruline. Just seetõttu kirjutab Paulus kõike mängu pannes. See on jätnud oma jälje Korintose kirjadesse ning teinud neist suurepärase lugemisvara.

Korintos – patune linn

Korintosel oli kaugeleulatuv ja hiilgav ajalugu. Ta asus kahe mere vahelisel maakitsusel. Kohe, kui kreeklased meresõidu selgeks said, sai linnast tema asukoha tõttu suurepärane sadamalinn. Kreeka hiilgeajal (480-330 eKr) oli Korintos õitsev kaubanduskeskus, mis elatus meresõidust.

Seejärel haarasid Kreekas Filippus II ja Aleksander Suure juhtimisel võimu makedoonlased ning nende järel rohkem kui sada aastat hiljem roomlased. See tähendas Kreeka linnriikide tähtsuse kahanemist. Korintose juhtimisel tõusid nad roomlaste vastu üles. 146. a eKr hävitasid roomlased Korintose, hoiatusena kõigile teistele kreeklastele.

Sada aastat hiljem, 46. a eKr asutas Gaius Julius Caesar linna uuesti Rooma kolooniana. Tänu soodsale asukohale puhkes linn peatselt taas õitsele. Juba 29. a eKr sai temast Ahhaia provintsi pealinn ning prokonsuli valitsuslinn.

Pauluse ajal oli linn selline, nagu tänapäevalgi suured sadamalinnad on. Seal oli kõiksugust moraalset ohjeldamatust ja kõlvatust. Seal oli nii palju rahamehi kui ka vaest rahvast. Lisaks sellele voolasid sinna kokku kõik uued religioossed ideed. See kõik on vajutanud oma pitseri Korintose kogudusele ning nõnda ka Pauluse kirjadele korintlastele.

Pauluse ja korintlaste kirjavahetus

Meieni on säilinud vaid osa Pauluse ning Korintose koguduse kirjavahetusest. Me ei tea isegi, kui palju neid kirju algselt saadetud on. 1Kr 1:11 ja 7:1 räägitakse kirjadest, mida Paulus Korintosest sai. 1Kr 5:9 räägib Paulus jälle korintlaste neile saadetud kirjast.

Täielikku kindlust on võimatu saavutada, ent traditsiooniliselt on seda kirjavahetust üldjoontes kujutatud selliselt: enne esimese kirja kirjutamist korintlastele oli Paulus saanud teateid, et Korintoses ei olnud kõik hästi. Ta läkitas Timoteose kogudusse, kuid temagi ei olnud asju korda saanud. Seepärast kirjutas Paulus esimese kirja korintlastele. Ometi ei lahendanud isegi Pauluse kiri olukorda. Apostli ainus võimalus oli ise kohale minna. Sellest käigust räägib ta 2Kr 13:2.

Pauluse teine visiit Korintosesse näib apostli jaoks olevat täielik ebaõnnestumine. Pärast seda ei olnud tal muud võimalust kui panna kõik ühele kaardile ning saata üsna karm ja tuline kiri (2Kr 2:4; 7:8). See kiri murdis korintlaste südamed ning tõi kaasa Jumalale meelepärase kurvastuse ja meeleparanduse. Teises kirjas korintlastele võib Paulus armastavalt ja lepitavalt kirjutada (2Kr 7.6-13). Kuna teine korintose kiri sisaldab ka karme sõnu, on paljud uurijad oletanud, et see on mitmetest Pauluse kirjadest kokku pandud.

Meil ei ole täit selgust kõigi kirjavahetuse etappide kohta ega ka selle kohta, mis oli tülide põhjuseks. Igal juhul on Paulus sattunud raskustesse koguduses mõju avaldavate eksiõpetustega ning tal on tarvis oma apostliametit kaitsta.

Esimene kiri korintlastele on kirjutatud Efesosest (1Kr 16:8) nelipühade ajal ehk kevadel. Muude Pauluse elusündmuste põhjal võime oletada, et kiri kirjutati 54. või 55. aastal. Korintose kirjade lugejad näevad, et Paulus on kogudusega suurtes raskustes. Siiski ei näinud Paulus ilmaasjata vaeva.

Meisterlik koguduse eest hoolitsemine

Korintose kogudus oli omapärane kombinatsioon vaimulikkusest ja ohjeldamatusest. Erinevate armuandide rikkus tõi kaasa selle, et igaüks arvas end olevat parema asjatundja kui Paulus. Teisalt jälle tahtsid sadamalinna kombed kogudusse sisse tungida, nii et tegeleti avalikult jämedate pattudega. Nauditav on lugeda, kuidas Paulus tollele talle armsale, kuid samas probleemsele kogudusele kirjutab.

Paulus ei kirjuta rahuliku viisakusega nagu kirjas roomlastele, kus ta otsib kontakti kogudusega, mida ta isiklikult ei tunne. Ta ei anna maad ka vihale nagu kirjas galaatlastele, kus ta evangeeliumi olemust kaitseb. Esimeses kirjas korintlastele jagab Paulus korintlastele peenetundeliselt tunnustust seal, kus saab. Ta usub, et kogudus alistub kirjas olevatele juhistele ning on valmis korintlastele armastavas keeles kirjutama. Vaid vahetevahel välgatab kirjast galaatlastele tuttav Pauluse sõna mõõk ning neil puhkudel ei jäänud kogudusel kübetki mänguruumi oma meelt mööda toimida (1Kr 5:1; 1Kr 14).

Kirja liigendus

1Kr 1:1-9 Tervitus
1Kr 1:10-4:21 Korintose koguduse tülid
1Kr 5:1-6:20 Koguduse eetilised eksimused
1Kr 7:1-40 Abielu
1Kr 8:1-11:1 Ebajumalatele ohverdatud liha
1Kr 11:2-14:40 Jumalateenistus
1Kr 15:1-58 Ülestõusmine
1Kr 16:1-24 Kirja lõpp