Johannese Ilmutus 9 internetis (Piibel.net)

Viies pasun (9:1–12)

Viies ingel puhub pasunat ja Johannes näeb taevast maha kukkunud tähte. Tegu on ilmselt kuradi endaga. Jesaja raamatus kõneldakse taevast langenud hommikutähest (Js 14:12). Vanast ajast on arvatud, et see tähendab peale Paabeli kuninga ka kuradit, kes visati koos oma inglitega taevast alla.

Siis näeb Johannes, et Jumala vaenlasele antakse „sügavuse kaevu võti”. Passiivi vorm „anti” tähendab Jumala tegevust ehk seda, et võtme andis kuradile Jumal. Lutheril on õigus, kui ta kõneleb Jumala kuradist. Kuradil ei ole viimses mõttes oma võimu. Ta tegutseb neis piirides, mis Jumal on määranud. Jumal on kõigeväeline ja sellepärast on kuradigi tegevus piiratud sellega, mida Jumal laseb toimuda ja mida ta takistab.

Piibel jagab maailma kujundlikult kolmeks korruseks. Ülal on taevas ja Jumala elukoht. Maa peal elavad inimesed. Sügavuses maa all on kurjuse pelgupaik ja Jumala vaenlase riik. Kui taevast kukkunud täht avab sügavuse kaevu, päästab ta seega kurjuse jõud liikvele.

Suits, mis katab päikesevalguse, ja rohutirtsud kujutavad just kurjuse märatsemist maa peal. Salm 4 näitab jälle, et kuradi tegevusel on Jumala seatud piirid: Jumal säästab omasid sellest kuradi rünnakust. Kurat ei tohi nüüd puudutada pitseriga tähistatuid ehk Jumala omi.

Johannes saab kuulda, et rohutirtsud tohivad märatseda ja piinata inimesi viis kuud. „Viis kuud” tähendab vaevalt küll täpselt viie kuu pikkust ajalõiku. Pigem ütleb see arv, et rohutirtsudele antud aeg on piiratud. Jumal on otsustanud, millal ta laseb rohutirtsudel liikvele asuda ja millal nende märatsemine lõpeb. Kurjusel on Jumala määratud aeg. Jumal on kõigeväeline ja maailma sündmused edenevad tema otsuste järele.

Inimesed kannatavad rohutirtsude rünnaku all. Ometi ei tule inimestele pähe pöörduda Jumala poole, vaid nad otsivad surma. Aga seda neile ei anta. Kurjus, mis tabab inimkonda, püüdleb siiski hea eesmärgi poole. Jumal raputab inimesi selleks, et võimalikult paljud leiaksid elava Jumala ja pääste. Ehk just sellepärast ei lase Jumal inimestel nüüd surra. Surm tähendab ju armuaja lõppemist, aga Jumal ei taha, et inimesed sureksid ilma usuta Päästjasse.

Salmides 7–10 kirjeldab Johannes, millised olid tema nähtud rohutirtsud. Selles kirjelduses on nähtud tänapäevaseid rünnaksoomukeid ja lahingulennukeid. Võib-olla on Johannes vaadelnud nägemuses sõda, mida peetakse meie sajandi relvadega. Kurat võib siiski kasutada oma tegevusvahenditena kõike, mis külvab hävingut. Tõenäosem tõlgendus on ilmselt see, et rohutirtsud kujutavad kuratlikke jõude, mis märatsevad maailmas enne Jeesuse tagasitulemist. Need on tugevad ja seetõttu hirmuäratavad kuradi teenijad, mis hävitavad maailma, vaevavad ilmamaa asukaid ja teevad kõik, et viia inimesi võimalikult kaugele Jumalast. Need võivad olla ideoloogiad, valitsejad ja muud jõud, mida kurat kasutab võitluses Jumala ja tema omade vastu. Need võivad märatseda maailmas nii kaua, kui Jumal lubab.

Kuues pasun (9:13–19)

Kuues ingel puhub pasunat ja Johannes näeb, mis selle maailma lõpus veel juhtub. Neli inglit lastakse lahti ja kolmandik inimkonda sureb. Me ei tea, kas tegu on kujundliku arvuga. Igal juhul on ilmselt selge, et tohutu hulk inimesi sureb neis tormides, mis eelnevad Jeesuse tagasitulemisele.

Need neli inglit on ilmselt kuradi teenijad. Eufrati jõgi, mille juurest inglid öeldakse tulevat, oli omal ajal hirmuäratav piir. Selle taga elasid rahvad, kes ähvardasid tuntud läänemaailma. Eufrati jõe mainimist tuleb seega mõista kujundlikult: see kujutab seda kurja, kust tulevad hävingu toojad. Johannes näeb ratsaväge ja hobuseid, mille hulk on tohutu: meie arvestusviisi järgi 200 000 000. Praegu võime kõnelda isegi nii suurtest armeedest. Näiteks Hiina rahvaarmeesse kuulub umbes selline hulk sõdureid. Siiski tuleb seda arvu mõista ilmselt nii, et selle abil soovib Johannes kujutada seda tohutut kurjuse jõudu, mis märatseb maa peal ja külvab hävingut.

Ratsaväes, mida Johannes kirjeldab, on jälle võimalik näha viiteid tänapäeva sõjatehnikale. Siiski ei pruugi Johannes kõnelda tingimata rünnaksoomukitest ja lennukitest, vaid kirjeldab seda, kui hirmuäratavad ja tugevad nood hävingu tekitajad näisid. Neil on jõude, mis kuradi teenistuses maailma hävitavad, ja sellepärast on Johannes neid nähes hirmuseguselt hämmingus. Ratsaväe puhul on tegu ilmselt kuradi teenijatega, nagu ka eelpool kirjeldatud rohutirtsude puhul. Ideoloogiad, rahvamassid, valitsejad või riigid võivad kuradit teenides korda saata seda, mida Johannes ratsaväe kohta jutustab.

Salm 15 on jälle meeldetuletus, et Jumalal on selle maailma jaoks täpne plaan. Miski ei toimu juhuslikult. Alles Jumala määratud hetkel võib ratsavägi liikvele asuda.

Nad ei pöördunud (9:20–21)

Nende salmide sõnum on vapustav. Jumal laseb ahistustel tabada inimkonda ja püüab sel moel teha midagi, mis on siiski inimestele parim. Jumal raputab inimkonda, et paljud pöörduksid ära vääralt teelt, leiaksid surnud jumalate asemele elava Jumala ja pääseksid viimselpäeval Jumala viha eest.

Kuidas siiski läheb? Inimesed ei hooli Jumala karmist jutlusest, vaid jätkavad jumalatut elu. Kas saavad inimesed olla nii paadunud? Oma ajas näeme tõendeid selle kohta. Jumal äratab inimkonda karmi käega: loodus saastub, ängistus maa peal kasvab ja sõjad muutuvad endisest kurjemaks. Ometi elavad inimesed, hoolimata Jumalast. Selle asemel, et paranda meelt Jumala ees, elatakse üha sügavamas jumalatuses.