Johannese Ilmutus 13 internetis (Piibel.net)

Metsaline (13:1–10)

Johannes näeb metsalist, kes tõuseb merest. Meri on vähemalt mõnes Piibli kirjakohas surma või kurjuse võrdkuju (näiteks Ilm 21:1). Seega ütleb juba koht, kust metsaline tõuseb, kelle teenija ta on. Metsalise välimus on hirmuäratav. Tal on suur hulk sarvi ja päid. See kujutab metsalise jõudu, võimu ja tarkust. Samuti näeb Johannes, et lohe, kellest oli juttu juba eelmises peatükis, annab võimu metsalisele. Siis kuuleb Johannes metsalist pilkamas Jumalat ja neid, kes viibivad taevas. Veel näidatakse Johannesele, et metsaline võitleb pühade – maa peal elavate Jumala omade – vastu. Ei ole mingit kahtlust, kelle teenistuses metsaline tegutseb. Metsaline on kuradi tööriist.

Piibliseletajad on arutanud, mis või kes see metsaline on. On arvatud, et metsaline kujutab Rooma riiki, mis kristlasi taga kiusas. Teised arvavad, et metsaline tähendab kuradi teenistuses olevat valitsejat. Metsaliseks on pakutud Nerot, Napoleoni, Hitlerit, Stalinit ja paljusid teisi. Ise tõlgendan seda metsalise kirjeldust pisut teisiti. Vähemalt osa Piibli ennustusi näivad olevat sellised, et need teostuvad mitu korda. Selline võib olla ka nägemus metsalisest. Ehk tähendabki metsaline kõike võimu ja jõudu, mis teenib kuradit viisil, nagu Johannes oma nägemuses kirjeldab. Muistse Rooma riigi kohta sobis metsalisest jutustatu hästi, samuti Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukoguduse Liidu kohta. Metsaline ei ole seega tingimata üks riik, ideoloogia või valitseja. Ajaloo vältel on paljud riigid, ideoloogiad ja valitsejad võidelnud Kristuse Kiriku vastu, pilganud elavat Jumalat, teeninud kuradit ja vastanud metsalise tundemärkidele. Võib öelda, et nad olid Ilmutusraamatu metsalised.

Piibel kõneleb antikristusest (1Jh 2:18) või hukatuse pojast (2Ts 2:3–10), kes ilmub aegade lõpus, võitleb suure jõuga elava Jumala ja tema omade vastu ning saab palju inimesi enda poole. Tõenäoselt viitab nägemus metsalisest eriti sellele ning täitub lõplikult ja halvimal viisil antikristuse tegevuses.

Metsaline näib saavutavat oma eesmärgi. Salmis 7 jutustatakse, et ta võidab Jeesuse järgijate hulka. Samast asjast kõneldakse peatükis 11 (vaata Ilm 11:7 ja selle seletus). Näib, et Jumala omade hulk on täiesti löödud ja hävitatud just enne Jeesuse tagasitulemist. Sellega siiski kõik ei lõpe. Teisest Tessaloonika kirjast saame lugeda: „Alles siis ilmub seadusevastane, kelle Issand Jeesus hukkab oma suu hingusega ja kelle ta kõrvaldab oma avalikuks saamisega, kui ta tuleb.” (2Ts 2:8) Jumal ütleb siiski viimse sõna. Kristus on võitja ja kukutab võitjana esineva metsalise.

Ka metsalise tegevus sõltub sellest, mida Jumal lubab. Seda ütleb salm 7. Metsaline teeb vaid seda, milleks talle voli antakse – mida Jumal laseb tal teha. Jumal on kõigest kõrgemal ja metsalinegi oma teenijatega on seotud tema otsustega.

Salm 8 on raske. Kas siin öeldakse, et Jumal on juba maailma loomises määranud ühed taevasse ja teised hukatusse? Luterlikud isad eristasid õigesti kaht asja: Jumal ei ole määranud kedagi taevasse ega kedagi põrgusse. Aga Jumal teab, kes jõuavad kord pärale taevasse – muidu ei oleks Jumal kõiketeadev. See on saladus, mida inimmõistus ei mõista. Sellest ei tohi teha ka valesid järeldusi. Nii talitame siis, kui me ei õhuta kedagi uskuma Jeesusesse, põhjendades seda nii, et taevas on siiski need, keda Jumal juba praegu teab seal olevat. Ehkki kõik ei pääse, jutustame siiski kõigile, et Jumal tahab päästa igaüht.

Selles raskes salmis on tohutult hea sõnum. Jeesusesse uskuja võib öelda: „Minu nimi kirjutati eluraamatusse juba siis, kui maailm loodi. Jumal tahab, et ma olen kord taevases kodus, ja sellepärast on ta andnud mulle usu. Et ma pääsen taevasse, ei sõltu sellest, mida mina suudan, vaid sellest, mida Jumal on otsustanud ja mida tema suudab. Minu taevasse pääsemine on kindlais kätes.”

Teine metsaline (13:11–18)

Johannes näeb teist metsalist tõusvat maa seest – sealt, kus on kuradi riik – ja ütleb, et metsaline oli talle sarnane. Ometi paljastavad ta kõned, keda ta teenib. Ta kõneleb nii, nagu kurat tahab. Teine metsaline püüab saavutada esimesele metsalisele inimeste soosingu. Seega on tegu mingisuguse propagandaministriga. Neid on siin maailmas olnud. Tunneme möödunud või käesolevast sajandist neid, kes on andnud oma anded kuradi teenistusse ja saanud suured rahvahulgad kummardama ideoloogiat, riiki või valitsejat, kelle kohta sobib hästi Johannese kirjeldus metsalisest.

Tõdesime juba eespool, et metsalise kirjeldus viitab ka antikristusele. Jutt teisest metsalisest näitab, et ka temal saab olema propagandaminister, kes võidab palju inimesi antikristuse poole.

Teisest metsalisest öeldakse, et ta suudab teha suuri imesid: tuli tuleb taevast maa peale ja metsalise kuju hakkab kõnelema. Seega ei ole imed tingimata Jumala tegevuse märk. Kuratki suudab teha hämmastavaid tegusid. Sellepärast ei tohi pimesi joosta imede sabas. Halvimal juhul viivad need meid teenima kuradit ennast. Kõik imed ei ole muidugi kuradi töö. Jeesus tegi palju imesid ja tõotas, et neid teevad ka tema omad.

Jumala omadel ei ole kerge seal, kus metsaline valitseb. Metsalise poolel on suured rahvahulgad ja ta annab välja määrusi, millega püütakse tappa usk Jeesusesse. See tähendab Jumala rahvale kitsikuse aegu. Ja neid ongi kristlased saanud kogeda seal, kus on valitsenud metsaline. Jeesus ei tõotanud oma järgijaile suurejoonelist, isegi mitte hõlpsat teed taevasse.

Salmis 18 öeldakse, et metsalise arv on 666. Selle arvu sõnumit on püütud lahendada mitmel viisil. Arvu taga on ilmselt metsalise nimi. Nimelt on igal heebrea ja kreeka tähel teatav numbriline väärtus. Igale sõnale saab seega arvutada selle arvulise väärtuse, liites tähtedele vastavad arvud kokku. Sellist nn gemaatriat harrastati antiikajal. Selliseid arvutusi on tehtud ja arvu 666 seostatud mitmete ajalooliste isikutega. Mitte ühegi metsaliseks peetud inimese puhul ei ole õnnestunud seda siiski probleemideta sobitada. Ehk ongi nii, et see arv sobib ainult antikristuse nimega – kes ja mis see antikristus iganes saab olema. On ka teine võimalik metsalise arvu seletus. Jumala arv Piiblis on seitse. Kurat on oma võimult ja jõult Jumala lähedal, aga siiski Jumalast väiksem. Seega sobib temale arv 6. Kui Johannes teatab, et metsalise arv on kolm korda kuus, ütleb ta sellega, keda metsaline teenib ja kelle tööriist ta on. Metsaline on koostöös kuradiga ja sellepärast ei tohi Jumala omad kuidagi vennastuda metsalise omadega.