Sissejuhatus Matteuse evangeeliumi

Evangeeliumi autor

Uue Testamendi kirjades on autori nimi. Seevastu üheski evangeeliumis pole autorit mainitud. Evangeeliumide autoreid otsides tuleb toetuda kristlikule pärimusele ja teksti alusel tehtud tähelepanekutele.

Juba aastast 130 on säilinud Hierapolise piiskopi Papiase tsitaat, milles ta nimetab esimese evangeeliumi autorina Matteust, keda evangeeliumides nimetatakse ka Leeviks (Mt 9:9–12; 10:3; võrdle Mk 2:14). Apostlite loeteludes on ta alati Matteus. Tolliametnikuna oli ta muidugi kirjaoskaja ja tundis kreeka keelt – see oskus ei olnud Jeesuse ajal Iisraelis sugugi haruldane. See kristlik pärimus autorist on tänapäeva piibliteaduses seatud küsimärgi alla.

Teadlaste arvamused selles küsimuses on erinevad, nagu ka evangeeliumi dateeringu küsimuses, mis on muidugi tihedalt seotud sellega, kes on autor. Ka kirjutamiskohast on erinevaid arusaamu. Kirjutamisajaks on pakutud 60-ndaid aastaid – sel juhul oleks evangeelium kirjutatud Roomas –, aga ka 70–90-ndaid, mil evangeelium oleks kirjutatud Süürias. Kõige tõenäosemalt on evangeeliumidest vanim Markuse evangeelium. Nii Matteus kui ka Luukas on kasutanud allikana nii Markuse evangeeliumi kui ka nn Logia allikat (Jeesuse sõnade allikas, mis on sisaldanud paljusid Jeesuse kõnesid). Matteuse ja Luuka evangeeliumidega seoses kõneldaksegi tihti nn kahe allika teooriast.

Neid küsimusi analüüsides on põhiline probleem olnud selles, kas autorile oli teada Jeruusalemma hävitamine. Kriitilised uurijad väidavad, et evangeeliumis on nähtav Jeruusalemma hävingu mõju (eriti 22:7). Traditsioonilisel seisukohal olijad rõhutavad aga pärimuse usaldusväärsust ega näe evangeeliumis viiteid, et Jeruusalemma häving oli juba toimunud.

Samuti on oletatud, et Papiase tsitaat puudutas mõnd teist – kadunud – evangeeliumi, sest tema järgi oli Matteus kirjutanud heebrea keeles – või tegelikult aramea keeles. Kõik praeguse Matteuse evangeeliumi käsikirjad on aga kreeka keeles.

Matteuse evangeelium on selgesti kirjutatud juudi taustaga kristlastele. Ta ei selgita juutide kombeid, vaid eeldab, et need on lugejaile tuttavad.

Peaevangeelium

Varane kirik pidas Matteuse evangeeliumi peaevangeeliumiks, mida kinnitab ka selle koht Uue Testamendi alguses.

Peame tunnistama, et saadaolevast tõendusmaterjalist võib saada erinevaid vastuseid autori ning kirjutamise aja ja koha küsimustele. Ometi ei tähenda see, nagu ei võiks Matteuse evangeeliumil olla samasugune väärtus nii meile kui ka neile kristlastele, kel ei olnud mainitud probleeme. Mina vaatan asja nii: meie seisukohast on kõige tähtsam evangeeliumides – nagu ka kogu Piiblis – see, et seal kõneleb meile Jumal. Võin uskuda, et Jumal valis parimad sõnumi edasiviijad ka siis, kui pidi säilitama andmeid Jeesuse tegevusest maa peal. Selle kõrval ei ole asjaolul, kes kirjutas Matteuse evangeeliumi, väga suurt tähtsust.

Usupuhastaja Martin Luther rõhutas, et on vaid üks evangeelium. Ta ei kirjutanud evangeeliumiraamatutele eraldi sissejuhatusi, vaid kõigile ühise sissejuhatuse. Varajastes käsikirjades kõneldakse nimelt „evangeeliumist Matteuse järgi”, mitte Matteuse evangeeliumist.

Miks ei soovinud Jumal evangeeliumide kirjutajaid esile tõsta? Sellele võime vastata: sõnum on tähtsam kui selle vahendaja. On küll lubatud arutada neid sissejuhatuse õpetuslikke küsimusi, aga neil ei tohi lasta uputada enda alla asja tuuma – evangeeliumi.

Asja tuum

Mt 16:13–19 jutustab meile kogu Matteuse evangeeliumi otstarbe: see soovib vastata küsimusele, kes oli Jeesus Naatsaretlane. Matteuse ega teiste evangelistide eesmärgiks ei olnud kirjutada Jeesuse elulugu või Jeesuse maapealse teekonna ajalugu. Nende eesmärgiks oli jutustada Jeesuse tähendusest maailmale, selle igale inimesele.

On tähtis mõista seda erinevust! Teeme väikese mõttemängu: kui loeksime järjest läbi kõik Jeesuse kõned, mis evangeeliumides on säilinud, kuluks selleks ehk mõned tunnid. Ometi kestis Jeesuse avalik tegevus umbes kolm aastat. Märkame, et sisse on võetud vaid väike osa kogu materjalist. Meil ei ole seega filmi Jeesusest, vaid pigem mõned fotod! Ja need fotod on valitud teatud otstarbel: näitamaks, et Jeesus oli Vanas Testamendis tõotatud Messias. Evangelist Johannes väljendab seda Jh 20:30–31 just nii. Asja tuum on seega: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” (Mt 16:16) Uus Testament annab meile selle selge vastuse, aga mitu meid huvitavat küsimust jääb vastuseta (võrdle 5Ms 29:28 ja Jh 21.25).

Palju kõnesid

Matteus on paigutanud oma evangeeliumi mitmeid Jeesuse kõnede kogumikke. Me ei tea, kas need on peetud samas kontekstis või on Matteus koondanud kokku Jeesuse eri olukordades peetud kõnesid.

Kuulsaim kõnede kogumik on muidugi Mäejutlus peatükkides 5–7. Hästi tuntakse ka 13. peatüki mõistujutte Jumala riigist. Muud kõnede kogumikud on peatükid 18–19: õpetusi kogudusest; peatükk 22: Jeesuse ja tema vastaste vahelised väitlused; peatükk 23: kirjatundjate ja variseride vale vaimsus; ja peatükid 24–25: kõned lõpuaegadest.

Kristus, aga mitte Messias

Meie vahepealkirjas sisaldub sõnamäng. Kristus tähendab kreeka keeles sama, mis heebrea sõna Messias; neid mõlemaid saab tõlkida kui „Päästja”, „Vabastaja”. See sõnamäng jutustab juutide ajaloo süngeimast perioodist. Ehkki Jumal oli valmistanud neid rohkem kui ühtki teist rahvast ette Messia tulemiseks, hülgas suurim osa neist siiski Jumala pakutud päästetee. Nii sai Jeesusest Kristus ehk paganate Päästja. Ma ei soovi sellega öelda, nagu ei puudutaks pääste ka juute, vaid üksnes seda, et nad ei võtnud seda vastu.

Tänapäeval ei mõista me enam seda sügavat seost, mis valitseb Vana ja Uue Testamendi vahel. Tihti me vastandame neid. Üks põhjus on siin valesti mõistetud Piibli jagamine seaduseks ja evangeeliumiks. Seevastu evangelist Matteus mõistis, et Jeesus oli Vana Testamendi kirjutiste täideviija; see, mida te tegi, oli ette kuulutatud Vanas Testamendis. Ta kirjutab korduvalt: „...et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu...” (näiteks 1:22; 2:23).

Jeesus täitis Vana Testamendi tõotusi Messiast, aga ta tegi seda nii, et juudid lükkasid ta tagasi. Kohe pärast Peetruse tunnistust jutustab Matteus meile selle tagasilükkamise põhjuse (16:21 28): Jeesus oli kannatav Messias, juudid ootasid maist, taavetlikku messiat, kes vabastaks nad Rooma okupantidest.

Samuti jutustab Matteus, kuidas Jeesus näitas oma vastastele nende pimedust Vana Testamendi suhtes: Mt 22:34–40.

Aga peame panema tähele, et mitte üksnes Jeesuse vastased, vaid ja tema oma jüngrid mõistsid Jeesuse tegevuse eesmärki valesti. Seda näitab Jeesuse noomitusjutlus Peetrusele. Tänagi ei saa keegi ilma Püha Vaimu abita mõista, kes on Jeesus (16:17). Ilma Püha Vaimuta on Jeesus suur õpetaja või suur inimene, aga mitte iialgi maailma Päästja – seda külge temast saab kirgastada vaid Püha Vaim.

Tundmatu Kristus

Kas Jeesus on tänagi tundmatu? Kas meie pilt Jeesusest on õige või oleme oma eelarvamuste meelevallas nagu Jeesuse aja juudid?

Esitan mõned tänapäeval levinud väärarvamused Jeesusest, milles kõigis on osatõde, aga need ei vasta Piibli evangeeliumi sõnumile Jeesusest:
- „Jeesus oli armastuse kuulutaja, ta tühistas Vana Testamendi seaduse.”
- „Jeesus andis meile eeskuju, mida järgides pääseme ka meie.”
- „Tuleb püüda parimat, küll Jeesus annab ülejäänu andeks.”