Pauluse teine kiri tessalooniklastele 2 – Jääge lõpuni kindlaks
Pauluse teine kiri tessalooniklastele 2 internetis (Piibel.net)
Selles peatükis käsitleb Paulus kogu Teise Tessaloonika kirja peateemat: Kristuse teist tulemist.
Jumala ajakava (2Ts 2:1–12)
Religioossus, milles ei kõnelda Kristuse teisest tulemisest ega usuta sellesse, ei ole ehtne apostlik ristiusk. Salm 5 paljastab, et juba lühikese esmakülastuse ajal oli Paulus õpetanud Kristuse teisest tulemisest. Kahjuks ei ole tänapäeval tingimata samamoodi; võib isegi öelda, et paljud luterlased soovivad vältida igasugust juttu viimsetest sündmustest.
Kiriku ajaloos on olnud aegu, mil Ilmutusraamat on olnud kristlastele armas – isegi armsaim – Piibli raamat. Tihti tuli ülelööke – nagu näib olevat juhtunud ka Tessaloonika puhul –, aga väärkasutus ei tohi meilt siiski kõrvaldada õiget õpetust lõpuaegadest.
Kui teise kirja tessalooniklastele oleks kirjutanud keegi teine, mitte Paulus, ei sõdiks kirjutaja iseenda vastu salmis 2. Sellele on vastatud, et just selle lausega püüdis ta hajutada umbusku selle kirja suhtes – justkui oleks see lause kirjutatud, et kirjale jääks ehtsuse pitser. Aga kas teda oleks usutud?
Paljud eksiõpetajad on viidanud oma nägemustele: „Vaim ütles mulle...” Vaimud tuleb läbi katsuda (1Jh 4:1). Saatan võib end moondada – ja tihti moondabki – valguse ingiks (2Kr 11:14). Pahatihti ei ole eksiõpetus õige õpetuse täielik vastand, vaid erinevused on tegelikult üsna väikesed, aga seda märkimisväärsemad.
Tessaloonika kristlased, kes väitsid, et Kristus tuleb tagasi juba õige pea, lõpetasid töötamise. Võimalik, et osa neist mõtles, et Kristus on juba tagasi tulnud. Sellist eksiõpetust esindab praegu Jehoova tunnistajate Vahitorni ühing, mille õpetuse järgi tuli Kristus nähtamatul viisil tagasi 1.10.1914. Nende järgi ei ole siis oodata enam mingit Kristuse tagasitulemist, vaid see on juba toimunud (võrdle siiski Mt 24:27).
Hilisemast ajast teame, et hakkas liikuma apostlite nime all koostatud võltsitud kirjutisi, mh Peetruse Ilmutus. Kas viitab Paulus salmis 2 võltsitud kirjale või sellele, et tema eelmist kirja (eriti 1Ts 5) oli valesti tõlgendatud?
Salmi 5 tõlgendatakse üldiselt nii, et Paulus seab selles Kristuse tagasitulemisele teatavaid „eeltingimusi”. Peab toimuma ärataganemine ja ilmuma „seadusevastane inimene”. Aga see salm seostub ka eelöelduga: võimalik, et ärataganemine toimub just salmis 2 kirjeldatud viisil. Võimalik, et Jumala vastane kasutab just salmis 2 kirjeldatud võtteid, et inimesi eksitada. Jeesuski ennustas, et viimsetel aegadel tuleb suur ärataganemine (Mt 24:10–31).
Kas salmis 4 kõneleb Paulus Jeruusalemma templist? Tempel hävitati aastal 70 pKr ja Piiblis ei ole ennustust, et seda ehitataks uuesti enne Jeesuse tagasitulemist. Ilmselt kõneleb Paulus mingist muust templist. Võimalik, et antikristus ehitab endale templi ja kuulutab end seal Jumalaks.
Juutide ajalugu tunneb mitmeid Jeruusalemma templi rüvetamisi või rüvetamiskatseid. Aastal 167 eKr püstitas Süüria kuningas Antiokos IV Epifanes Jeruusalemma templisse enda kuju ja ohverdas seal sea. Aastal 63 eKr tungis Rooma armee Pompeiuse juhtimisel templisse ja rüvetas selle. Templi alale viidi ka Rooma sõjalipud. Aastal 40 pKr soovis keiser Caligula püstitada Jeruusalemma templisse enda kuju, aga seda õnnestus nii kaua edasi lükata, kuni keiser mõrvati aastal 41 pKr ja ettevõtmine jäi soiku.
Antikristuse, Vastase põhiloomus ilmneb salmis 4: ta ülendab ennast Jumalast kõrgemale ja teeb endast lõpuks Jumala. Oleks ahvatlev mõelda, et Paulus kõneleb Rooma „jumalikest” keisritest. Aga vaevalt küll Paulus üksnes neid silmas pidas: eks saatan tegutse eri aegadel samamoodi, eksitused kordavad ennast.
Salmis 6 kõneleb Paulus takistavast asjast, mis lükkab edasi Kristuse tagasitulemist. Mis see on? Kirikuisa Augustinus ütles: „Otse öeldes – ma ei tea!” Aga on siiski esitatud erinevaid oletusi:
- Kirik ja Jumala Püha Vaim.
- Paulus, kes kuulutab evangeeliumi.
- See, et evangeeliumi ei ole kuulutatud veel kõigile rahvastele (Mt 24:14, Mk 13:10).
- Rooma riik, mis hoidis alal seadust ja korda.
Lõpuks peame rahulduma sellega, et tegu on millegagi, mida me kindlalt ei tea. Igal juhul on kõige taga Jumala ajakava: Jumala valitud ajal hakkavad sündmused edasi veerema (Ilm 9:15; 20:1–3).
Ülekohus eksitab paljusid
Salmis 8 kõneleb Paulus „seadusevastasest”, kelle kohta mujal Uues Testamendis kasutatakse nimetust „antikristus” (1Jh 2:18,22; 4:3; 2Jh 7; vaata ka Ilm 13). Tasub tähele panna, et antikristus ei ole inimese kujul tulnud saatan, sest salmis 9 eristatakse neid kaht selgesti teineteisest.
Antikristus ei võitle tingimata õige usu vastu, eitades kõike, vaid seda muutes, moonutades. Seega ei ole „antikristus” tingimata „vastukristus”, vaid ta võib olla ka „valekristus”. Antikristuse tunneb kindlalt ära ühe asja järgi: ta eitab, et Jeesus on Kristus, maailma Päästja ja Jumal (1Jh 2:22). Erinevaid imesid tehes eksitab Jumala Vastane suuri rahvahulki, isegi paljusid kristlasi (salm 8; Mt 24:24).
Salmides 10–12 kõneldakse tõest ja valest. Tõde on Jumala ilmutus: Jeesus on Päästja. Üksnes Jeesuse omad pääsevad. Vale on: Antikristus on Jumal. Jeesus on täis tõde (Jh 1:14), Jumala vastane on täis valet.
Valitud pääsema (2Ts 2:13–17)
Õpetus Jumala valikust on Piiblis selgesti esile tõstetud – lisaks sellele lõigule veel mh Ef 1:4; Kl 3:12.
„Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.”
(Jh 15:16)
Kogu Vana Testament kõneleb samuti Jumala valikust – on see ju Valitud rahva ajalugu.
Meie mõistus ei aktsepteeri õpetust Jumala valikust. Seepärast sellest eriti ei kõnelda ega õpetata. Valikust kõneldes on „aluslause” 1Tm 2:3–4: „See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.” Jeesus on surnud iga inimese eest, kõigi inimeste kõigi pattude pärast. Keegi ei ole sunnitud minema hukatusse.
Aga evangeelium ei kõlba kõigile. Miks see kõlbab ühele, aga ei kõlba teisele, on saladus. Luther õpetas piibellikult, et kedagi ei ole valitud hukatusse, aga mõned on valitud pääsema. Meie ise ei leiaks iialgi Jumalat, kui Jumal ei leiaks esmalt meid. Paulus hoiatab siiski väära kindlustunde eest: valitu osa ei tähenda seda, nagu ei saakski usust ära taganeda ja armust ära langeda – sellest ju kõneldaksegi tegelikult salmides 1–12. Ärataganemine on võimalik, sellepärast tuleb valvata (salm 15).
Saatan püüab meid saada tagasi oma riiki kolmel viisil:
- Tagakiusamiste ja ahistamiste kaudu.
- Vale õpetuse (= mõistusele viitamise) kaudu.
- Pannes meid pattu langema.
Tuleb püsida Kristuses ja tema õpetuses, mille apostlid on meile vahendanud. Evangeelium on pääste vahendaja (salm 14). Evangeelium mitte üksnes ei sünnita usku, vaid ka kasvatab ja hoiab seda alal.