Kiri heebrealastele 3 - Hoiatus uskmatuse eest

Autor: 
Pasi Hujanen
Tõlkinud: 
Urmas Oras

Kiri heebrealastele 3 internetis (Piibel.net)


Jeesus – apostel (Hb 3:1–6)

Kogu Uues Testamendis kasutatakse ainult siin Jeesuse kohta nimetust „apostel” (kreeka keeles läkitatu, saadik). Hilisjuutluses hakati Moosest nimetama apostliks. Aga see nimetus ei tulene ainult Moosese ja Jeesuse võrdlusest, vaid selle taga on ka kutsumise mõte: Jeesus on Jumala kutse tema riiki. Jumal saatis Jeesuse, et inimesed võiksid pääseda taevasse. Ka Jeesus ise kõneles tihti sellest, et Jumal saatis ta maailma teatud ülesandega (näiteks Jh 6:38).

Kui peatükis 1 tõdes kirjutaja, et Jeesus on suurem kui inglid (1:5–14), siis siin ta tõdeb, et Jeesus on suurem kui Mooses, keda juudid pidasid ajaloo suurimaks inimeseks. Mooses oli lõpuks vaid teenija, osa Jumala päästeplaani teostumisest. See päästeplaan on aga Jeesus (salm 3, võrdle 1Ms 3:15).
 Mooses juhtis rahva välja Egiptusest, Jeesus juhib aga oma rahva taevasse. Paraku varitseb oht jääda poolele teele, nii nagu iisraellased jäid kõrbesse: alles järgmine sugupõlv pääses Tõotatud maale (salmid 16–17). Päralejõudmine nõuab aga vastupidavust (salm 6).

Salmide 2 ja 5 taustaks on 4Ms 12:7, kus Jumal ilmutab, et ta on valinud oma tahte vahendajaks just Moosese, mitte Mirjami ega Aaroni. Ka suurim auavaldus suurimalegi inimesele on väiksem kui Jeesuse au.

Salm 4 esitab küsimuse olemasoleva maailma tekkest. Õige suurt usku nõuab mõte, et kogu maailmakõiksus on tekkinud juhuse tulemusena. Lihtsam on uskuda, et see on Jumala loodud. Sellega on seotud üks keskaegseid Jumala tõestusi. Kõiki sündmusi võib vaadelda millegi varem toimunu tagajärjena. Aga mis on esimene sündmus, millest kõik sai alguse? Mis oli või kes oli see, kes pani kõik liikuma? Too „liikumatu liigutaja” on Jumal.

Hoiatus uskmatuse eest (Hb 3:7–19)

Selle lõigu taustaks on kaks Vana Testamendi teksti: Ps 95:7–11, mida tsiteeritakse salmides 7–11 ja 4Ms 13–14: luureretk Tõotatud maale ning sellele järgnenud uskmatus ja soov minna tagasi Egiptusse.

Kirjutaja rõhutab „tänase” päeva tähendust. On põhjust pöörata tähelepanu 4. Moosese raamatu sündmustele: järgmisel päeval oli rahvas valmis vallutama Tõotatud maad, aga siis oli juba hilja ja Jumal ei olnud nendega, mistõttu lahingus saadi kibe kaotus. Ka meil on põhjust meeles pidada, et sageli on Jumala tõotustes kaks osa: tõotus ja „tingimus” – see, mida meilt oodatakse. Kui me ei tee seda, mida meilt oodatakse, siis tõotus ei kehti.

Kui kirjutaja viitab kõrberännaku sündmustele, kasutab ta kohanimede „tõlkeid”: Massa tähendab katsumust, proovilepanekut, ja Meriba kibestumist, nurinat (2Ms 17:7, võrdle salmid 8–9).

Meil on tähtis tähele panna, et Vana Testamendi sündmused ei ole üksnes selja taha jäänud ajalugu, vaid need on ikka ja jälle korduv ajalugu. Esimene „ring” toimus Moosese ajal. Psalmide sündides oli vaja uuesti rahvast hoiatada, et see ei mässaks Jumala vastu. Kolmandat korda kõlas hoiatus Heebrea kirja tekkeajal. Neljandat korda peaks see kõlama meie ajal. Pane tähele kirjutaja mõtet Vana Testamendi salmide ajakohasusest salmis 7: „Püha Vaim ütleb,” mitte „ütles”.

Moosese ajal soovis rahvas minna tagasi Egiptusse ja Heebrea kirja kirjutaja pidi hoiatama oma lugejaid, et need ei pöörduks tagasi juutlusse. Meidki varitseb oht minna tagasi maailma. Uskmatus ja sõnakuulmatus ei ole üksnes Heebrea kirja tekkeaja patud, vaid need ähvardavad kõigi aegade kristlasi, ka meid.

On tähtis näha, et patt ei takista meil pääseda taevasse, sest Jeesus on juba lepitanud kõik meie patud. Taevasse pääsemast takistab uskmatus: see, et ei võeta vastu seda, mida Jeesus on meie eest teinud (salm 19).

Kuidas me saame vältida seda, et uskmatus ja sõnakuulmatus ei saaks meis ruumi? Piibel annab neli soovitust:
1. Tuleb kuulata ja lugeda Jumala Sõna (salmid 7 ja 15).
2. Tuleb uskuda kuuldud/loetud Sõna.
3. Tuleb järgida kuuldud/loetud Sõna (võrdle 5Ms 29:28).
4. Tuleb ka levitada, jagada kuuldud/loetud Sõna. Koguduse osadus on vältimatu (võrdle Hb 10:19–39).

Kristlane peab iga päev (salm 13) viibima Jumala Sõna juures. Me ei tule vaimulikus võitluses toime omal jõul, sellepärast tuleb hankida Jumalalt jõudu iga päev.